Ibnu Sina

Ti Wikipédia Sunda, énsiklopédi bébas
Pamikir Persia
Jaman Kaemasan Islam

Nami

Abū ʿAlī al-Ḥusayn ibn ʿAbd Allāh ibn Sīnā (Avicenna)

Babar

kurang leuwih 980 M / 370 H

Pupus

1037 M / 428 H

Aliran/tradisi

Avisénisme[1]

Karesep utama

Tatamba, alkémi jeung kimia, astronomi, ethics, metaphysics, philosophy, Islamic studies, logic, mathematics, physics and science, poetry, theology

Ide penting

Father of modern medicine and the concept of momentum, founder of Avicennism and Avicennian logic, and pioneer of aromatherapy and neuropsychiatry. His works were long used in Islamic and European medical education, and also influenced many European physicists and philosophers.

Mangaruhan ka

Aristotle, Galen, Plotinus, Neoplatonism, Muhammad, Wasil ibn Ata, al-Kindi, al-Farabi, al-Razi, al-Biruni, Muslim physicians

Dipangaruhan ku

Al-Biruni, Omar Khayyám, al-Ghazali, Averroes, Nasir al-Din Tusi, Ibn al-Nafis, Averroism, Scholasticism, Albertus Magnus, Scotus, Thomas Aquinas, Buridan, Benedetti, Galileo, Harvey

Pikeun kawah di bulan, tempo Avicenna (kawah).
Pikeun penclut gunung, tempo Penclut Avicenna.

Ibn Sina, Abū ʿAlī al-Ḥusayn ibn ʿAbd Allāh ibn Sīnā, Abū ‘Alī al-Husain bin ‘Abdullāh bin Sīnā (ابوعلى سينا atawa أبو علي الحسين بن عبد الله بن سينا, Basa Persia: ابن سينا), atawa nu di Kulon katelah Ibn Seena[2] atawa Avicenna (Basa Yunani Aβιτζιανός),[3] téh dokter Pérsia[4], ogé ahli dina widang filsafat, sakaligus élmuwan nu dilahirkeun taun 980 di Afshana deukeut Bukhara, ayeuna Uzbékistan, sarta pupus bulan Juni 1037 di Hamadan[5]), Pérsia (Iran). Lian ti minangka dokter, anjeunna katelah minangka Muslim polymath tur kawentar salaku ahli fisika jeung filsup dina jamanna. Anjeunna ogé ahli astronomi, ahli kimia, hafiz, ahli logika, ahli matematika, ahli sastra, elmuwan fisika, Sheikh, tentara, ahli kawijakan jeung ahli teologi. [6]

Saumur hirupna, Ibnu Sina nulis 450 buku nu jejerna rupa-rupa, tapi lolobana mah dina widang filsafat jeung kadokteran. Alatan jasana nu ageung dina widang éta, anjeunna sok disebut salaku "bapa kadokteran modéren". George Sarton nyebut anjeunna salaku "élmuwan Islam paling kawentar, sarta salah sahiji nu pangkawentarna di sakabéh bangsa, tempat, jeung waktu". Karya penting Ibnu Sina di antarana Pustaka Tatamba jeung Hukum Kadokteran, anu ogé katelah Qanun (al-Qanun fittib).

Catetan suku[édit | édit sumber]

  1. Corbin,(1993) p. 174
  2. "Extracts from the history of Islamic pharmacy". Pharmacy History. Pharma Corner. Diakses tanggal 2007-11-11.  Archived 2010-01-05 di Wayback Machine
  3. Greenhill, William Alexander (1867), "Abitianus", di Smith, William, Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology 1, p. 3 
  4. "Avicenna", in Encyclopaedia Britannica, Concise Online Version, 2006 ([1]); D. Gutas, "Avicenna", in Encyclopaedia Iranica, Online Version 2006, (LINK Archived 2009-04-20 di Wayback Machine); Avicenna in (Encyclopedia of Islam: © 1999 Koninklijke Brill NV, Leiden, The Netherlands)
  5. [2] [3]
  6. Charles F. Horne (1917), ed., The Sacred Books and Early Literature of the East Vol. VI: Medieval Arabia, p. 90-91. Parke, Austin, & Lipscomb, New York. (cf. Ibn Sina (Avicenna) (973-1037): On Medicine, c. 1020 CE Archived 2007-10-30 di Wayback Machine, Medieval Sourcebook.)

    "Avicenna (973-1037) was a sort of universal genius, known first as a physician. To his works on medicine he afterward added religious tracts, poems, works on philosophy, on logic, as physics, on mathematics, and on astronomy.


Rujukan[édit | édit sumber]

  • Pikeun riwayat hirup Ibnu Sina, mangga tingal Ibnu Khallikan Biographical Dictionary, dialihbasakeun ku de Slane (1842); F. Wüstenfeld's Geschichte der arabischen Aerzte und Naturforscher (Gottingen, 1840).
  • For his medicine, see Sprengel, Histoire de la Medicine
  • For his philosophy, see
  • For a list of extant works, C. Brockelmann's Geschichte der arabischen Litteratur (Weimar, 1898), vol. i. pp. 452–458. (XV. W.; G. W. T.)
  • For an overview of his career see Shams Inati, "Ibn Sina" in History of Islamic Philosophy, ed. Hossein Seyyed Nasr and Oliver Léaman, New York: Routledge (1996).
  • Edward G. Browne, Islamic Medicine, 2002, Goodword Pub., ISBN 81-87570-19-9
  •  Artikel ieu miboga téks ti hiji publikasi ayeuna domain umum Encyclopædia Britannica. Cambridge University Press. 
  • Henry Corbin, History of Islamic Philosophy
  • A good introduction to his life and philosophical thought is Avicenna by Lenn E. Goodman (Cornell University Press: 2006)

Baca ogé[édit | édit sumber]

Tumbu kaluar[édit | édit sumber]