Kancil

Ti Wikipédia Sunda, énsiklopédi bébas

Kancil (T. kanchil)
Kancil di hiji kebon satwa Jérman
Status konservasi
Klasifikasi ilmiah edit
Karajaan: Animalia
Filum: Chordata
Kelas: Mammalia
Ordo: Artiodactyla
Kulawarga: Tragulidae
Génus: Tragulus
Spésiés:
T. kanchil
Ngaran binomial
Tragulus kanchil
Raffles, 1821

Kancil, peucang melayu, atawa (Tragulus kanchil) nyaéta hiji spésiés ungulata kuku jangkep ti kulawarga Tragulidae.

Sebaran[édit | édit sumber]

Kancil sumebar lega ampir di sakuliah Asia Tenggara (Indocina, Myanmar (Kra Isthmus), Brunei, Kamboja, Yunan kidul, Kalimantan, Sumatra, Laos, Singapura, Tailan, jeung Piétnam.

Pedaran[édit | édit sumber]

Kancil di Singapura.

Ieu sato minangka mamalia kukuan pangleutikna, ukur 45 cm/2 kg. Populasina nyirorot alatan sok dimangsa anjing liar.

Najan mimitina dianggap sato anu liar peuting, horéng sok liar beurang ogé.

Dongéng[édit | édit sumber]

Sato peucang atawa kancil kawentar pisan dina dongéng barudak di Indonésia jeung Malaysia, sakapeung eusi caritana sarupa jeung dongéng ti Kulon.[2][3][4][5]

Rujukan[édit | édit sumber]

  1. Timmins, R.; Duckworth, J.W. (2015). "Tragulus kanchil". IUCN Red List of Threatened Species (IUCN) 2015: e.T136297A61978576. doi:10.2305/IUCN.UK.2015-2.RLTS.T136297A61978576.en. https://www.iucnredlist.org/species/136297/61978576. Diakses pada 19 November 2021. 
  2. Backus, Emma M. (1900). "Folk-Tales from Georgia". The Journal of American Folklore 13 (48): 19–32. doi:10.2307/533730. JSTOR 533730. 
  3. Jon C. Stott (21 September 2010). A Book of Tricksters: Tales from Many Lands. Heritage House Publishing Co. p. 38. ISBN 978-1-926613-69-7. 
  4. Rahimidin Zahari. Sang Kancil and the snail. ITBM. p. 49. ISBN 978-967-460-035-8. 
  5. "Uncle Remus (Myth-Folklore Online)". 

Kusuda, S., Adachi, I., Fujioka, K., Nakamura, M., Amano-Hanzawa, N., Goto, N., et al. (2013). Reproductive characteristics of female lesser mouse deers (tragulus javanicus) based on fecal progestagens and breeding records. Animal Reproduction Science, 137(1-2), 69-73. doi:10.1016/j.anireprosci.2012.12.008